PÄRNU POSTKAARTIDEL

Sellest ajast alates kui esimene fotoaparaat Eestisse jõudis, on objektiivi ei tea mitu tuhat korda suunatud Pärnu majadele, parkidele ja rannale, et kaadrisse jäävat jäädvustada tuleviku jaoks.

Esimene eestikeelne päevapiltniku kuulutus avaldati „Perno Postimehes” juba 1862. aastal ja see kõlab nii: „Perno linna pildid, mis päwa-massina läbi vägga selgesti malitud, müüb siin, 1 rubla tük, kirjapostkontori vastu J.L. Seidlitz.”

Albumitäis Seidlitzi fotosid on tallel ka Pärnu muuseumis.

Pärnu vaatekaartide ajaloo võib jagada kolmeks perioodiks:
1. Tsaarivalituse periood kuni 1918.a.
2. Kodanliku riigi periood 1919–1940.a.
3. Nõukogude võimu periood 1940-




I


Postkaardid on mõeldamatud ilma fotograafideta. Juba 1876. aastal avas Pärnus oma ateljee Paul Lanz, kes veel 1909. aastal töötas aadressil Nikolai 21. Aastal 1891 sai päevapildikoja asutamise loa apteeker Carl Blumenfeldt. 1900. aastal sai Tallinna uulitsa majja nr. 1 loa asutada päevapildikoda Pärnu elanik Mart Irdt. 1901. aastal andis Liivimaa kuberner loa samasuguse töökoja asutamiseks Jakob Jagorile. Juba 18. sajandi lõpust tegutses Pärnus J. Rangi fotoateljee ja olemas oli ka Jacki päevapildikoda. 1909.a. olid Pärnus fotograafideks G. Ehrmann, V. Homann (Rüütli-Brackmanni nurgal), J. Jansen (Aia 4, vähemalt 1904.aastast), P. Lanz ja J. Litter. Aastal 1911 tõi August Keskküla (Kesküll) oma ateljee Rakverest Pärnusse Rüütli tänavale „Endla” vastu ning töötas siin 1916. aastani.

Nimetatud fotograafide autorlust pole Pärnu vaatekaartidele märgitud. Pole aga välistatud, et nende fotode järgi postkaarte valmistati. Kuigi nad olid põhiliselt ateljeefotograafid, oli nende varustuse hulgas ilmselt ka kergemaid kaameraid. Näiteks V. Homann teatab, et valmistab pilte väljasõitudest.

Pärast esimese postkaardi ilmumist sattus postkaart kui kaubaartikkel arvatavasti peagi ka Pärnu raamatukauplejate silmapiirile. Kes kirjastas esimese Pärnu vaatekaardi, jääb esialgu vastuseta. Võiks oletada, et see oli raamatukaupmees ja trükikojaomanik L.W. Laakmann. Kuid Laakmann ei reklaami 1896. aastal ilmunud „Pärnu kalendris” postkaarte. Postkaartidest pole juttu ka 1898. aasta kuulutuses. Esimesed kollektsioonides leiduvad Laakmanni postkaardid pärinevad 1900ndatest. 1904. aastal on tal aga juba vaatekaartide ladu.

Seega võis esimeseks kirjastajaks olla mõni noorem ja ettevõtlikum kaupmees, kes alles üritas läbimurret ning valis selleks postkaartide müügi supelsakstele.

Näiteks Emil Treufeldti raamatukauplus (1879–31.12.1939, Rüütli 16) pakkus juba 1896. aastal „suures väljavalikus eestikeelseid õnnesoovimise kaartisid”. 1898. aastal reklaamis ta Pärnu postkaarte trükitult ja fotodena, alustele kleebitult ja ilma. Saadaval olid Pärnu vaadetega kirjapaberid ja postkaardid. Osta võis koguni Pärnu vaadetega albumit. 1904. aastal oli E. Treufeldti äris saadaval ca 80 mustrit Pärnu vaateid ja mitmeid Pärnu albumeid. 1905. aastal tulid sinna müügile mingid klaasidega kaetud Pärnu vaated (Glasbriefbescl werer mit Ansichten von Pernau). Vanimad E. Treufeldti postkaardid on trükkinud C. Schulz Riias.

1896. aasta augustis avas uksed uus raamatukauplus, mille omanikuks oli Theodor von Stilliger. 1898. aasta detsembris reklaamiti uusi Pärnu vaatekaarte, mis sinna ärisse olid müügile jõudnud. I. Kokka kogus on 1899. aastast pärinev selle kaupluse vaatekaart, mis on trükitud Granbergsi poolt Stockholmis. Stilligeri kaupluse iga polnud väga pikk ja tema postkaartide toodang polnud seepärast suur.

Pärnu vaatekaarte müüa üritasid teisedki raamatukauplused. 1899. aastal sai Gustav Paju kubernerilt loa avada raamatukauplus Rüütli 18 Emil Treufeldti kõrvale. 1901. aastal leidub selle kaupluse kirjastatud postkaarte kollektsioonides.

Varasemad Pärnu vaatekaardid on trükitud Riias ja Stockholmis. 1901.a. sai Hans Juhanson loa asutada uus kivitrükikoda aadressil Laatsareti 7. Sama aasta lõpul ilmus „Lindas” reklaam: „Uued ilusad postkaardid Pärnu uue Vabriku jne pildiga ja Eestikeeli allkirjaga on kaubale ilmunud. Need on herra Johannson valgustrüki teel õige kaunisti ja peenikeselt valmistanud.”

Postkaartide kirjastamist peeti ilmselt tulusaks tegevuseks. Sellega tegeles isegi Rüütli 26 majas asunud M. Bathelti puduäri (pitsid, paelad, lipsud jne). Isegi „Waldhofi” vabrik on oma vabriku vaateid turustanud ja kirjastuseks märkinud Verlag „Consum-Verein Waldhof”.

Mõned postkaardid on kirjastanud J. Reimann, kelle raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus asus Hommiku ning Kuninga tänava nurgal. Raamatukaupmees J. Ploompuu valmistas värvilisi postkaarte tervest Eestist, unustamata ka Pärnut.

Produktiivsemateks Pärnu vaatekaartide kirjastajateks sellel perioodil olid raamatukaupmees Peet Toom ja raamatuköitja Georg Ehrmann. P. Toonu raamatukauplus asus hoones Riia tänav 32 juba 1898. aastal, kuid vanim Toomi postkaart allakirjutanu kogus pärineb 1907. aastast. P. Toomi kirjastusel ilmus postkaarte 1918.aastast kuni saksa okupatsioonini. Veelgi suurem on G. Ehrmanni kirjastatud postkaartide arv. G. Ehrmanni köitekoda on asutatud 1889. aastal. Raamatukaupluse ja trükikoja asutamisloa sai ta 1900. aastal. 1909. aastast on ta Pärnu fotograafide loetelus. 1905. aastal asus tema kirjutus- ja joonistusmaterjalide kauplus Rüütli 45, kust see 1912. aastaks oli kolinud Vee tänavale. Hiljem asus tema köitekoda aadressil Piiri 9. Vanimad G. Ehrmanni kirjastuse vaatekaardid pärinevad 1905. aastast. Värvilisi postkaarte on ta lasknud trükkida Lepizigis Trenkler ja Co'l.

J. Andersoni kätte läinud E.J. Karowi raamatukaupluse tõi selle uus omanik Bruno Ilves Pärnusse majja Rüütli 39. Ka B. Ilves andis kollektsionääride meeleheaks oma panuse. 1912. aastaks oli Ilvese kirjastusel ilmunud Pärnu vaateid broomhõbefotodena ca 100 mustrit. Värvikaardid on talle trükkinud Stockholmis Granberg ja Ernst G. Svanström. Ilves on ainus kirjastaja, kes on kaardile märkinud ka fotograafi, kelleks on olnud Christin.

Hiljemalt 1910. aastast alates on Pärnu vaatekaarte kirjastanud ka Jaan Karu, kelle üks raamatukauplus asus Ülejõel põhiliselt O. Sunnini majas (1902–1917) ja teine Rüütli 47 (alates 1908.a.). Pärnu vaatekaarte on kirjastanud veel raamatukaupmees W. Itter (Vee 13) ning teinud seda saksa okupatsiooni ajalgi. Samuti on Pärnu vaateid kirjastanud P. M. Sarapik.

Muusikariistade, jalgrataste ja kirjutusmaterjalide äri omanik Ella Sepp (Rüütli 14) kirjastas Pärnu vaatekaarte vähemalt 1913. aastast alates ning jätkas seda tegevust ka kodanlikus Eestis. E. Sepa kirjastusel võib olla ilmunud sadakond või enamgi postkaarti.

Ühe postkaardi on loovutanud E. Treufeldti kauplus „Endla” seltsile ja see on uues trükis ilmunud „Endla” kirjastusel.

Lisaks kohalikele kirjastajatele on Pärnu vaatekaarte valmistanud Kristin ja Ko Narvas (vähemalt 1911.a. alates). Suurim järjenumber allakirjutanul on 52. Mõned Pärnu vaatekaardid on kirjastanud W. J. Lilienblatt (Villem Lilleleht) Allikukivilt.

Juba enne I maailmasõda alustas Pärnu vaatekaartide välja andmist E. G. Soovik (vähemalt 1913. aastast alates), kes erinevalt teistest kirjastajatest paistab silma oma vene keele armastusega, märkides postkaartidele kirjastuse vene keeles.


II


Kodanliku riigi perioodil peaaegu lakkas trükitud Pärnu vaatekaartide väljaandmine ning domineerima hakkasid fotopostkaardid. Enamiku selle perioodi postkaartide autorid on kaartidele märgitud.

Sellel perioodil asusid fotoateljeed ja fotograafid Pärnus järgmiselt:
„Estika” („Estica”) Rüütli 53 1927 - 193?
Grossbaum, O. Brackmanni 7 192?
Irdt, Mart ja Lõpp, A. Kuninga 38
„Baltika"
Uus-Sauga 8
1914? - 1922

1922 - 1930
Jakobson, R. Brackmanni 7
Kuninga 15
Vilmsi 16
Rüütli 49
1929
1930
1930 - 1933
1933 - ?
Krannhals, Harald Supeluse 9 1929? - 1940
Kõiv Kanali 7 1929
Küstner, Jaan Brackmanni 11
Võimlemise 4
1922 - 1926
1926 - 1930
Lõpp, August ja Irdt, M. Kuninga 38
„Baltika”
Aleksandri 1
1914? - 1927?

1929
Lõpp, vennad Laidoneri 10 1938 -
Martens, Erik Pühavaimu 9 1930 -
Paara, Siina Kalevi 53 1939 -
Peterson, Johannes Supeluse 16 1927 - 1940 (kiirfoto)
Reimann, H. ja Pulk, E. Vilmsi/Nikolai 20 1934 -
Siig, Richard Jänesselja 28  
Simson, J. Riia 76-1 193? -
Tamm, August Rüütli 53
Brackmanni 7
1922 - 192?
1929
Tearo (Teearu), Johann Ringi 1 1921 - ?
Tõnts, J. Esplanaadi 1 „Idu” 1927
Vahter, Fr. S-Sepa 11 „Minerva” 1925
Veromann, G. Riia 29 1923 - 1931? (kiirfoto)
Vilper, K. Rüütli 16 1921
Vistas, L. Brackmanni 7 1928
Viilik, Liidia Kuninga 38
„Baltika”
1927 -
Õnnis, Mihkel Brackmanni 7
Nikolai 20
Brackmanni 7
1924 - 1926
1926 - 1933
1933 -
Lisaks mainitud ja mainimata fotograafidele tegutses Pärnus veel rida kiirpäevapiltnikke nagu näiteks Erich Entson, Martin Viilik jt.

Kodanliku perioodi kõige viljakamaks Pärnu postkaartide väljaandjaks oli E. G. Soovik, kellele kuulus „Uudis”, mis asutati 1919.a. ostu-müügi vahetalituskontorina. Peagi sai „Uudisest” ajakirjanduskontor, kus müüdi ajalehti, kodu- ja välismaiseid ajakirju, moe- ning käsitöölehti. Hiljem oli seal müügil ka mänguasju, spordi- ja kirjutustarbeid, jõulupuuehteid, kalapüügiriistu, kohvreid, lastevankreid jne.

Eduard Gotfried Soovik (1883–1927) oli juba enne I maailmasõda kirjastanud postkaarte. Sõja ajal ja ka selle järel oli soikunud postkaartide väljaandmine. Nõudmist postkaartide järele hakkas rahuldama „Uudis”. 1922.aasta talvel on „Uudis” leidnud fotograafi, kelle tehtud pilte hakati kirjastama (I. Kokka kogus vanim „Uudisele” omistatav kaart kannab 22.02.22 postitemplit). Ilmselt oli selleks fotograafiks Jaan Küstner, kelle varem valmistatud ja jooksvalt pildistatud baasil alustas tegevust fotokirjastus „Uudis”. Esimestel postkaartidel on esiküljel trükitud järjenumber koos selgitava tekstiga ning tagaküljel kummitempliga löödud tekst „„Uudise” kirjastus, Foto–Küstner, Pärnus”. Uue postkaartide seeria valmistamiseks on kasutatud samuti nii uusi kui ka varasemaid negatiive. Suve jooksul ilmutas „Uudis” suure hulga masstiraažis postkaarte ja sai septembris kohalikul näitusel nende eest kiituskirja. Augusti lõpul avas J. Küstner oma töökoja aadressil Brackmanni 7 ning lahkus „Uudise” teenistusest. 20.septembril pakuti „Uudises” ajalehe kaudu kestvat teenistust vilunud fotograafile. 1923. aastal otsiti „Uudisele” vilunud retušeerijat ja teatati, et „Uudise” fotograaf teeb kodudes igal ajal ning igasuguse valgusega pilte. Sama aasta lõpuks oli „Uudise” kirjastusel ilmunud juba üle 1000 mustri postkaarte. „Uudis” teatas, et ostab kokku igasuguseid positiive ning negatiive. Mõne aasta, pärast s.o. 1926. aastal reklaamiti, et „Uudis” oli kirjastanud juba ligi 3000 mustrit.

1927. aastal jätkas isa tegevust poeg Eduard Soovik noorem. Endiselt ilmus uusi Pärnu vaatekaarte ja 1929. aasta reklaamis on antud üldarvuks juba üle 8000 mustri. Paraku ei pärinud poeg isalt koos kauplusega ärimeheannet ning seepärast lõpetas ajakirjanduskontor „Uudis” oma tegevuse pankrotiga. Toimus rida oksjoneid KÜ „Looduse”, Jakob Loosalu jt võlanõuete rahuldamiseks. Ed. Soovik lõpetas oma karjääri üle-eestiliselt tuntud kuulutuspetturina, kelle kriminaalpolitsei 1936. aastal trellide taha toimetas.

„Uudise” vaatekaartide süsteem on järgmine:
1 – 500 Pärnu linna vaated aastatest 1922–1924
501 – 722 Sport Pärnus aastatel 1923–1927
1001–1048 Eesti laevad
1500–1839 Mitmesugused sündmused Pärnus aastatel 1923–1929
1900–1939 Kaitseliidupäev Pärnus 1928. aastal
2001–2050 Pärnumaa veised ja hobused
2070–2075 L. Koidula ausamba avamine
2101–2117 Pärnumaa Põllumeeste Seltsi erinäitus 1926. aastal
3001–? Pärnumaa kirikud
4001-? Pärnu kirikud
5001-5457 Pärnu linna vaated aastatest 1925–?
6001–? Ruhnu saare vaated
6101–? Kihnu saare vaated
7001–? Teada – „Pärnu maakonna nõrgamõistuseliste varjupaik”1924
10 001–10 017 Linnavaated pealetrükitud tekstiga „Rõõmsaid Jõulu pühi!”
10 301–? -sama- tekstiga „Hääd uut aastat!”
12 001–12 294 Pärnu teatri fotod aastatest 1923–1926
14 001–? Õpilastööde näitus 1923. aastal
15 001–? Pärnu koolimajad
16 001–? Tallinna vaated
17 001–? ?
18 001–? Lavassaare turbatööstus
20 001–? Parvetamine Pärnu jõel
20 101–? Tori
20150–? Reiu
20180–20 200 Tahkuranna
20 501–? Jääminek Karuskosel ja Toris 1924. aastal
20 580–? Jääminek Pärnu jõel
30 001–? Linnud?
32 001–? Meri
34 501–? Kultuuritegelased
35 001–35027 Reproduktsioonid maalidest
50 001–? ? Teada – „Endla järv”
M1–M52 Suvemuusika Pärnus 1926. aastal
1–20 Jäämäed Pärnu rannal 1929.a. talvel
1-17 Trükitud Pärnu vaatekaardid – „Uudise” kirjastus nr.”
Lõpuks veel rida numereerimata postkaarte mitmesugustest sündmustest.

8000 postkaarti „Uudiselt” on ilmne reklaamiliialdus. Reaalne on „Uudiselt” üle 3000 erineva postkaardi ilmumine. „Uudise” järgmised fotograafid pärast J. Küstneri lahkumist on tundmatud. Kuigi 1929. aastal oli „Eesti Foto-Almanaki” järgi „Uudis” veel Pärnu kutseliste fotograafide nimekirjas, polnud ei isa ega poeg Soovik ise fotograafid. Võib oletada, et teatrietendusi pildistas „Uudise” jaoks R. Siig, kes teatrit hästi tundis. Aktide ja merefotode negatiivid on arvatavasti ostetud mõnelt teiselt fotograafilt.

Jaan Küstnerile kuuluvad oletatavasti need Pärnu vaatekaardid, millel on trükitud tekst. Kuid ka J. Küstner on valmistanud vaatekaarte otse negatiivile kirjutatud tekstiga. J. Küstner on välja andnud ca pool tuhat postkaarti.

Kui „Uudise” tegevus Pärnu vaatekaartide väljaandmisel tasapisi vähenes asusid vabanenud kohale R. Siig ja M. Õnnis.

Näitleja ja näitejuht Richard Siig oli viljakas postkaartide valmistaja. Tema esimesed iseseisvad postkaardid pärinevad 1928. aastast. Tema postkaardid kannavad samuti numbreid. Osadel postkaartidel seisab ka „Foto-Liit”. See tähendab kooliõpetajate kooperatiivühingut „Liit”, mille raamatukauplus asus Kalevi 40. Osa postkaarte on R. Siig teinud selle raamatukaupluse tellimusel ja sama kaupluse kaudu need ka müügile lasknud. R. Siia postkaartidel on väga palju rannamotiive, sest autor oli näiteks 1929. aastal rannas kiirfotograafiks. Ka järgnevatel aastatel on ta tihti pildistanud Pärnu randa. Aeg-ajalt on tema kaamera jäädvustanud linnavaateid ja üksikuid sündmusi.

Tema postkaartide numeratsioon on:
1–626 Pärnu linna vaated ja nende hulgas üksikud Audru, Kihnu ning Valgeranna vaated.
700-715 Pärnu linna vaated
890-929 Pärnu linna vaated
Lisaks on veel rohkesti numbriteta linnavaateid, nelikpilte ja iseseisva numeratsiooniga postkaardisarju sündmustest. R. Siia toodang ulatub vähemalt paari tuhande postkaardini.

Algselt oli Mihkel Õnnis ateljeefotograaf, kuid peagi laiendas ta oma tegevust ateljeest väljapoole. Vanimad allakirjutanu kogus leiduvad sellised postkaardid pärinevad 1924. aasta laulupeolt. Ka M. Õnnis omas iseseisvat numeratsiooni ning juba 21.07.1927 tehtud rannapildid kannavad kuuesajani või kaugemalegi ulatuvaid järjenumbreid. 1931. aasta suvel postitatud kaardil on numbriks juba 1894. Enamikku nendest postkaartidest ei saa pidada kollektsioneerimisväärilisteks, sest nad kujutavad ilmselt rannamõnude nautijate grupipilte. Pärnu linna jäädvustajana jääb M. Õnnis alla "Uudisele" ja ka R. Siiale. Tema toodang ulatub tuhandetesse. Juba 1931.a. reklaamib ta: "Suures väljavalikus Pärnu vaatekaardid. Igapäev uued ülesvõtted Pärnu rannast."

Kõige kvaliteetsemaid Pärnu vaatekaarte valmistas Harald Krannhals, kelle toodang ei ole arvukas, kuid väga hinnatud kollektsionääride hulgas. Postkaartide valmistamist alustas ta 1928. aastal ja ilmunud on temalt vast pool tuhat „mustrit”.

Omanäolisi Pärnu vaatekaarte on valmistanud J. Simson. Ainsa fotograafina oli temal eriseade fotodele teksti fotograafiliseks trükkimiseks. Tihti on tema vaatekaartidel tekst esperanto keeles. Simson on valmistanud samuti mitmed sajad postkaardid, kuid nende hulgas on palju vaateid maakonnast ja isegi Tallinnast.

Väiksemal arvul on Pärnu vaatekaarte valmistanud „Baltika”, „Kultuuri” raamatukauplus. Üksikute postkaartidega on kollektsioonides esindatud kiirfotograafid E. Enson, Fr. Hansen ja J. Peterson (kaardid isegi numereeritud) ning fotograafid A. Tamm, A. Kallasmets, Joh. Karu, E. Martens ja M. Rebasov.

Üksikuid Pärnu vaatekaarte on välja andnud Foto Bleier (Põlva), J. P. Mihkelson (Vändra), Anna Kukk (Viljandi), ERKA-Foto, PRESTOFOTO, Oskar Luiki kirjastus, Karl Lembergi kirjastus, vennad Parikad, Carl Sarap (Joh/Anna/Triefeldt). Loomulikult on omapoolse Pärnu heaks andnud ka väsimatu Foto Haidak.

Teise perioodi Pärnu vaatekaartide koguarvu on raske isegi umbkaudu hinnata.


III


1941. aastal ilmunud Pärnu vaatekaarte pole teada. Saksa okupatsiooni ajal on ilmunud mõnikümmend eelmise aastakümne fotode baasil ja väga viletsale paberile trükitud postkaarti.

Esimese sõjajärgse Pärnu-teemalise postkaardi, L. Koidula mälestussambast, andis 1948. aastal välja RK „Ilukirjandus ja Kunsti”, lastes selle trükkida trükikojas „Oktoober”.

Pärnu vaatekaarte valmistas Invaliidide Kooperatiiv-Artell „Oktoober”. Esimestele neist on tekstiküljele lihtsalt löödud kummitempliga „Artell „Oktoober””. Aastatel 1954–1959 ilmunud vaatekaartide on tagaküljel trükitud tekst „Eesti NSV Pärnu, 1954.a. ......(objekti nimetus)”. Paraku vastab aastaarv 1954 ainult osa postkaartide puhul tegelikkusele. Enamiku puhul on kasutatud negatiive, mille tegi R. Siig mitukümmend aastat varem. Mõni postkaart kannab veel isegi R. Siia numbreid. Enamikust nendest postkaartidest ilmus peaaegu igal aastal kordustrükke. Seda traditsiooni jätkasid „Oktoobri” järglased Pärnu LET Tööstuskombinaat ja Teeninduskombinaat „Säde” veel 1959–1961. aastatel.

Nüüd hakkasid Pärnu postkaarte väljastama kirjastused „Kunst” ja Eesti Riiklik Kirjastus, millest hiljem sai „Eesti Raamat”. Nende postkaartide arv pole samuti kuigi suur. Igal aastal või üle aasta lasti kord tehtud kaardist välja uus tiraaž. Objektide valik on kitsas ja piirdub teatri, L. Koidula mälestussamba ning sanatooriumi hoonetega. Viimastel aastatel on leitud veel mõni uus motiiv, nagu näiteks hotell, täitevkomitee hooned ja mälestussambad. Baasfotod on teinud rida Eesti tuntud fotograafe (P. Pere, A. Kiisla, B. Murd jt).

Kolm postkaarti ilmutas 1961. aastal Eesti NSV „Ajakirjanduslevi”. Aastatel 1965–1979 avaldas seitse trükitud postmargiga varustatud Pärnu vaatekaarti NSVL Sideministeerium.

1957. aastal on ühe Pärnu postkaadi ilmutanud NSVL Kunstikirjastus.

Mõned postkaardid on tundmatu tellija soovil ilmutanud 1961. aastal „Pärnutrükk”. Üksikuid Pärnu-teemalisi postkaarte leidub veel postkaardikomplektides. Samuti on ilmunud mitmed Pärnu vaadetega postkaardikomplektid.

Lõpuks tuleb mainida veel sõjajärgsetel aastatel ettevõtlike fotograafide tehtud fotomontaaže Pärnu teemadel, mida nad levitasid kuurordis puhkajate hulgas.

Kolmanda perioodi Pärnu vaatekaartide hulk on väikene ja linna on jäädvustatud väga vähestest aspektidest.


O. Esna   

 

Copyright © Piltnik 2009